Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)
Tegusid kujutatakse selgelt.
Klassikalise tragöödia struktuur:
- Pöörak muutus õnnelt õnnetusele, sõpruselt vaenule vms.
- Äratundmine muutus teadmatuselt teadmisele
- Kannatus hukatuslik või piinav tegevus
Aristoteles jagab lood lihtsateks (tegevus on ühtne ja pidev, muutus toimub pööraku ja äratundmiseta) või
põimituteks (muutus toimub pööraku ja äratundmisega, mis peavad tulenema eelnevast tegevusest).
Katarhsis puhastumine, tragööödia põhitunnus. Sellega kaasnevad kaastunne ja hirm, läbielamine;
psühholoogiline, moraalne või intellektuaalne ülendav kogemus. Hiljem on seostatud samastumisega: vaataja
seab end mingi tegelase positsiooni, st otsib omasugust.
Melodraama ülev, globaalne kannatuslugu on muutunud sentimentaalseks hea-kurja võitluseks, kus hea
saavutab alati vähemalt moraalse võidu, kuigi peategelased võivad ise hukkuda. Kujunes välja 19.saj.
annaabi.ee 
