Silma funktsioonid ja silmahaigused
läätse ühendavad sidemed aga pingul ja tõmbavad läätse lamedamaks.
Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed lõdvenevad ning lääts
kumerdub. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale,
mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad
võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise.
Vanusega lääts tuhmub. Sellist seisundit nimetatakse kataraktiks e. hallkaeks.
3. klaaskeha- silma seestpoolt täitev geeljas mass. Klaaskeha moodustab 80%
silma ruumalast. Klaaskeha jääb silmaläätse ja võrkkesta vahelisse ruumi.
Selle ülesanne on võtta aktiivselt osa akommodatsiooniprotsessist ning
säilitada seestpoolt silma ühtlane toonus. Väikelastel on klaaskeha tugeva
geelitaolise konsistentsiga, kuid täiskasvanueas algab selle veeldumine. Üle
annaabi.ee 
