Etenduse ’’Robinson & Crusoe’’ analüüs
Üldjuhul oli
alati mingi tegevus ning sujuv üleminek ühelt tegevuselt teisele. Etendus kestis poolteist tundi ja
ilma vaheajata ning mitte hetkekski ei väsinud ma selle vaatamisest ära, sest koguaeg oli huvitav
oodata järgmist juhtumit.
Antud lavastusel on ühiseid jooni romaaniga ''Robinson Crusoe'' kuid samas on midagi
hoopis teistsugust ning minu arvates palju paremat. Lugu räägib kahest mehest, kes
katapulteerusid oma lennukitest vette ning on ilmselgelt üksteise vaenlased. Loos tekib esile
põhiküsimus nagu romaaniski: Mis on see, mis inimese inimeseks teeb? Mõlemad mehed on
surmaohus pisikesel katusejupikesel ning olles üksteise vaenlased ,suudavad nad ikkagi
sõbruneda ning üksteisest hoolima hakata. Põhiteemadeks on katuse territooriumi jagamine,toidu
hankimine ning enese meelelahutamine. Esineb ohtralt head huumorit ning samas ka väga
adrenaliinirohkeid kaklussteene.