soojusefekt). Vastassuunalisel endotermilisel reaktsioonil aga neeldub energia H , kusjuures aktiveerimisenergia vaartus on E 2. Seega on reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem endotermilise protsessi puhul. 49. Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni? Millised nendest võivad nihutada reaktsiooni tasakaalu? a) (tahke) lahteaine peenestamine - kiirendab b) saaduse lisamine nihutab tasakaalu c) temperatuuri tostmine kiirendab, nihutab tasakaalu d) katalusaatori lisamine - kiirendab e) lahteaine lisamine nihutab tasakaalu f) lahteaine eemaldamine nihutab tasakaalu g) ainete segamine - kiirendab h) saaduse eemaldamine nihutab tasakaalu i) rohu tostmine (gaasilis(t)e lahteaine(te) korral) kiirendab, nihutab tasakaalu 50. Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant? Keemilisele tasakaalule vastab olukord, kus pari- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on vordsed. Seega tasakaalukonstant on pari- ja poordsuunalise reaktsiooni
ainehulk (moolides). · Reaktsiooni kiirus soltub paljudest faktoritest. Sellega tegeleb keemiline kineetika. · Kui soovitud produkti moodustumise ja edasireageerimise kiirused on lahedased, siis vahendatakse konversiooni astet. · Reaktsiooni kiirendavad tegurid: o Temperatuuritostmine o Kontsentratsiooni suurendamine o Gaaside korral rohu suurendamine o Tahkete ainete peenestamine o Katalusaatori kasutamine Keemilised reaktsioonid: · Tasakaalunihkumine. · Homogeene reaktsioon · Heterogeenne reaktsioon · Ühinemisreaktsioon · Lagunemisreaktsioon · Asendusreaktsioon · Vahetusreaktsioon. 9. Osata tasakaalustada redoksreaktsioone! · Vahetusreaktsioonide vorrandites on lahteainete ja reaktsioonisaaduste valemite ette koefitsentide maaramine lihtne. Redoksvorrandite vordsustamine tavaliselt nii holpsasti ei toimu ja selleks kasutatakse jargmist viisi:
annaabi.ee 
