Kaubandusettevõtte juhtimine
kunagise innovaatori rolli. Teiseks vabastavad nad koha turu madalamal tasemel, nisi uute,
"odavamate", hinnaagressiivsete konkurentide, turule pürgijate jaoks. Järkjärgult muutuvad ka viimased
kallimaks ja tõrjutakse välja uute äritüüpide poolt, kes tahavad ja suudavad kaubelda madalate
hindadega. Ja nii hakkab ratas tegema jällegi järgmist täispööret.
Sellele printsiibile vastab kaubamajade, selvehallide, odaväride, kataloogkaupluste arengukäik. Üldiselt
valitseb arvamus, et väljatõrjumisteooriad sobivad hästi arenenud tööstusriikides toimunud ja toimuva
kaubandusettevõtluse arengu selgitamiseks.
Samas ei sobi väljatõrjumisteooria kultuuridevahelise arengu seaduspärasuste kirjeldamiseks.
Kaubanduse ajaloost on toodud piisavalt näiteid, mis sellele teooriale vastu räägivad. Näiteks alustasid
boutique'd mitte madalate, vaid keskmisest kõrgema hinnatasemega ja oskusliku sortimendipoliitikaga.