Failisüsteemid
asub tavaliselt infokandjale (kõvaketas, USB pulk) partitsioonil ja tema poole
pöördutakse seadmenimega. Näiteks esimese IDE kanali teise kõvaketta kolmas
partitsioon kannab nime
Linux’i failisüsteem aastast 1999, mis võeti esmakordselt kasutusele kernelis
2.4.15. ext3 erineb oma eelkäijast ext2 peamiselt selle poolest, et siin
kasutatakse failisüsteemi muudatuste tegemisel päevikut. Lisaks sellele on siin
üle mitme ploki ulatuvate kataloogide tarvis kasutusel puukujulised
kataloogiindeksid ja failisüsteem on võimeline kasvama töö käigus.
ext3 on ühilduv failisüsteemiga ext2 ning kui andmed on kõvakettal
failistüsteemis ext2, siis üleminekul failisüsteemile ext3 puudub vajadus teha
andmetest varukoopiat
● Kuigi ext3 jääb oma jõudluse poolest alla konkurentidele nagu ReiserFS ja
XFS, omab ta eelist, mis lubab ext2-e failisüsteemid vormindada ext3-e ilma
varukoopiat tegemata. ext3 tõi peamiste muudatustena sisse selle, et
annaabi.ee 
