Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond.
Järelikult ka individuaalse otsustaja isiklikku riski. Siit omakorda
kerkis küsimus kriteeriumi järele, mille alusel oleks võimalik otsustada, kas tuleks ühe konkreetse
ettekujutusega nõustuda või mitte. Stoikud eeldasid, et kõik tajud on tõesed, ettekujutustest on aga osa
tõesed, teised väärad. Jutt ongi tunnustest, mille alusel oleks võimalik eristada tõeseid ettekujutusi
ekslikest, niisiis tunnustest, mille järgi ära tunda “päripidihaaravat” ettekujutust, phantasia kataleptike.
Zenon formuleeris selle kriteeriumi järgmiselt: “kataleptiline on selline ettekujutus, mis pärineb
olemasolevast ning on olemasoleva enda kohaselt sellisena sissepressitud ja kujundatud, millisena ta ei
saanuks pärineda millestki, mida ei ole olemas” (SVF I 59). “Päripidihaarav ettekujutus” on, niisiis, välise
eseme selline “jäljend” hinges, mis on sedavõrd täpne ja selge, et seda ei saa segi ajada muljega mõnest
teisest esemest