Maapinnal võib moone toimuda ainult vulkaaniliste laavavoolude kontaktil setenitega. (1) Maakoores kõrgenenud rõhu, temperatuuri ja fluidide keskkonnas tekivad sette- ja tardkivimitest mineraalide ümberkristalliseerumisel ja struktuuride-tekstuuride muutumisel moondekivimid . (1) 6.2. Moondekivimite struktuurid ja tekstuurid Moondekivimites jälgitavaid struktuure võib jagada kolme rühma: mineraalide ümberkristalliseerumis- ( kristalloblastilised), purustus- (kataklastilised) ja säilunud (reliktsed) struktuurid. (1) Enamikes moondekivimites saab mineraalide esinemisviisi iseloomustada mingi ümberkristalliseerumisstruktuurina: võrdteralise, eriteralise, teralise, lehelise või tulbalise struktuurina. Kildudest koosnevat kivimit iseloomustab bretsaline, peeneks jahvatatud massi aga tsementstruktuur. Kontaktmoonde kivimitele on väga iseloomulik sarvkivistruktuur. (1) Moondekivimites on väga iseloomulik mineraalide orienteeritud levik. Nii
massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kôrgenenud temperatuuri, rôhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste - gaaside e. fluididekeskkonnas. 10-30 km sügavusel, temp 400-450, rõhk 4000-5000 kbar. 36. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Metamorfseis kivimeis jälgitavaid struktuure vôib jagada kolme rühma: · mineraalide ümberkristalliseerumis e. kristalloblastilised struktuurid, · purustus e. kataklastilised struktuurid, · lähtekivimi säilunud e. reliktsed struktuurid. Ümberkristalliseerumisstruktuure iseloomustatakse mineraalide esinemisviisi järgi: · võrdteralised e. homeoblastilised · eriteralised e. porfüroblastilised · teralised e. granoblastilised · lehelised e. lepidoblastilised · tulbalised e. nematoblastilised Kivimi purunemisel mehhaaniliste deformatsioonide toimel tekivad kristalloklastilised struktuurid,
annaabi.ee 
