Mikroobifusioloogia
Sellega tekitatakse membraani eri pooltel
prootongradient, mida kasutatakse ATP sünteesiks ATP-süntaasi abil.
Oksüdatiivne fosforüleerimine on suurema ATP saagisega ühe substraadi molekuli
kohta kui substraatne fosforüleerimine, kuid protsessist peavad osa võtma
rohkem valke (tsitraaditsükli ensüümid, elektronide transport, prootoni transport,
ATP süntetaas, reaktiivsete hapnikuradikaalide kahjutukstegemine jne). Bakteril
on kaks võimalust ATP sünteesi suurendamiseks, kas kataboliseerida rohkem
substraati või suunata energiatootmine üle oksüdatiivse fosforüleerimise.
C-allika katabolismi reguleerib peale Crp-cAMP veel otseselt ATP/ADP+AMP
suhe. Kui Crp tunnetab ketohapete kaudu C:N vahekorda ning ketohapete
vähesus signaliseerib C-defitsiiti, siis ATP hulk rakus otseselt võib reguleerida
energiadefitsiiti ja mõjutada glükolüüsi. ATPaaside kunstlikul üleekspressioonil
vähenes ATP kontsentratsioon rakus, mille järel suurenes glükolüüs. ATP ja tema