Mullateadus
Paljud mulla
omadused sõltuvad sellest, millise suurusega mehaanilistest elementidest (üksikosakestest) see
mullamass koosneb. Erinevad osakesed on erineva mineraloogilise ja keemilise koostisega.
Jämedad osakesed (liivaterad) koosnevad kvartsist ning ei sisalda tähtsaid biokeemilisi elemente.
Viljakuse kandjaks on peenemad osakesed- silikaadid ja teised, nendest vabanevad murenemise
käigus toitained. Meil on seni olnud valdavalt kasutusel vene mullalõimise klasifikatsioon ehk
Kat1sinski klassifikatsioon. Mehaanilised elemendid jaotatakse fraktsioonidesse: üle 10 mm- kivid;
1-10 mm- kruus; (kõik osad üle 1 m on kores, alla selle peenes); o,o5-1 mm- liiv; 0,001-0,05- tolm;
alla 0,001- ibe. Vene lõimise klassifikatsiooni ehk mehaanilise koostise aluseks on füüsikalise savi
suhteline sisaldus mulla massis. Füüsikaliseks saviks on osakesed alla 0,01 mm, 0,01-1 mm on
füüsikalin eliiv.
annaabi.ee 
