Tuglas ja noor lugeja
Ta
võis kirjutada muinasjutu tegelastest, aga samas kujutada neid nii reaalses olukorras. Mõnes
loos aga, olid reaalsed tegelased ehk siis inimolendid, kuid tegevuskoht võis olla üsnagi
ulmeline. Tuglas armastas oma novellidesse sisse kirjutada mõni ebarealistlik tegelaskuju.
Hästi tuleb välja tema fantaasiarikkus novellis ,,Maailma lõpus", kus armastus on hiiglasneiu
ja merehädalise vahel. Juba see, et armastus nende vahel on, on üsna ulmeline, sest nende
kasvuvahe ja tunnetus pole sama. Sealt tulebki välja juba tegelaskuju ulmelisus, päriselus meil
ei tule vastu hiiglased, kuigi sealsed on kujutatud üsna kiviaja elanike võtmes, sest neil on
seljas heal juhul mõned loomanahast ribad. Kiviaja võtmes kirjutamine teeb jutu jälle
omamoodi reaalseks.
Lugedes Tuglase novelle, siis meeldis mulle sümbolit kasutamine, mis nendes lühijuttudes
peitus. See tegi jutu arusaadavamaks ning pani rõhku just sellele, mida peaksin märkama
jutus