• "Tules ja veres" (1942, • "Võitlus rindejooneta" (1947) Moskva) • "Rooste" (1948) • "Hiiglaste tee" (1944, • "Kaks leeri" (1948) Leningrad) • "Meie elu" (1949) • "Sadam udu taga" (1945) • "Öö ja päeva piiril" (1950) • "Aovalgus" (1946) • "Šaakalid" (1952) • "Tulikuum päev" (1949) • "Kaitseingel Nebraskast" (1953) • "Kasvutung" (1949) • "Surmemine" (1953) • "Vana tamm" (1955) PILDID PILDID KOKKUVÕTE • Minu arust oli August Jakobson Eestile väga tähtis ja kuulus inimene sellepärast, et ta oli Eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane. • Ta korraldas näidendeid, tegi lugusi ja ta oli mitmes kohas esimees ja tähtsa töö peal. KASUTATUD KIRJANDUS • http://et.wikipedia.org/wiki/August_Jakobson • http:// register.muinas.ee/public.php?menuID=photolib
Luuletuses ,,Kaks Kitse" väljendub autori sisemised valud ja piinad, mida lahusolek põhjustab. Tekib küsimus: ,,Mis saab meist ometigi?". AnnaAbi.com [Mi.S] 4 Marie Underi loomingu analüüs 7) 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST Marie Underi luule muutus varjuluulest elukiitmise ja valguse luuleks. Ta hakkas piltlikult uskuma elu kadumatusse, teisalt suurenes tema kasvutung. Luule muutus mahedamaks, sõbralikumaks ja looduskeskseks ning isegi huumorimeel sisenes sellesse. Ta hakkas kujutama ilusaid maastikke ning loodusega ühtesulamine ja inimese side tugevnes sellega. Looduse kõrval kujutas Marie Under ka linna tänavamuljeid. Sel perioodil oli tal silma paistvalt jõuline elu ja looming. Luuletaja imetles linde ja nende eluviisi. Luuletuses ,,Puu Lindudega" on näha, kuidas Marie Underi looming läks helgemaks, võrreldes eelneva kurva perioodiga
annaabi.ee 
