Haljasalade kasvupinnased ja multsid
Taimekaitsevahendite lagunemine on vaid harvadel juhtudel ühe-etapiline, mil preparaat laguneb
süsihappegaasiks, veeks ja mõnedeks anorgaanilisteks sooladeks. Sageli toimub lagunemine mitmes
etapis, kusjuures lagunemise vaheproduktid võivad samuti olla taimedele kahjulikud. Kui
taimekaitsevahendid ei lagune ühe vegetatsiooniperioodi jooksul, algab nende akumuleerumine
kasvupinnasesse, mistõttu pinnas saastub.
Kahjulikeks aineteks loetakse ka mitmeid raskemetalle, mis võivad sattuda kasvupinnastesse näiteks
komposti koosseisus, juhul kui selle tootmisel on toorainena kasutatud näiteks heitveepuhastite
setteid. Erinevad pinnased, olenevalt nende omadustest (näiteks pH, orgaanilise aine sisaldus jm)
võivad raskemetalle siduda erineva tugevusega. Eelpool, joonisel 6 esitati pH ja mõnede
raskmetallide lahustuvuse vahelised seosed. Kuna saasteainete sattumist kasvupinnastesse ei ole