Eestis. Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened - riisikad ja puravikud, aga ka torikseened, roosteseened jne. Nad on ühed olulisemad saprotroofid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Siia kuuluvad ka majaseened, mis lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale nt. majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Kandseened koosnevad pikkadest silinderjatest seeneniitidest e. hüüfidest. Mullas, puidus ja mujal kasvupinnastel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku e. mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Seeneniidid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti. Kõigil seenerakkudel on rakukest, mille peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Seenehüüfide rakukest ja selle all asetsev rakumembraan on tavaliselt üsna õhukesed.
Seeni kasutatakse veel valge hallitusjuustu, salaami vorsti ja soja- kastmete valmistamisel. Farmaatsiatööstuses kasutatakse ravimite tootmiseks mitmesuguseid seente ainevahetussaadusi e. metaboliite.Üks tuntumaid metaboliite on penitsiliin antibiootikum, mis pärsib bakterite rakukesta sünteesi. Seente ehitus ja elutegevus Ehitus Enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest seeneniitidest e. hüüfidest. Mullas, puidus ja mujal kasvupinnastel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku e. mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse.Enamasti jagunevad seeneniidid vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seeneniit on
alumiiniumioone (H ja Al ), on aga happelised. Neeldunud aluste osatähtsust protsentides kasvupinnase kogu neelamismahutavusest näitab küllastusaste. Kui küllastusaste on alla 50%, vajab pinnas lupjamist; happelised väetised halvendavad sellise pinnase omadusi. Kui küllastusaste on üle 75%, ei anna lupjamine tulemusi. Neelamismahutavusega tuleb arvestada ka mullaanalüüside tõlgendamisel ja analüüsidele tuginevate väetamisskeemide koostamisel. Kasvupinnastel, mille neelamismahutavus on väike (näiteks jämedateralised huumusvaesed spordimurud), ongi iseloomulik kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi madal sisaldus. Püüd tõsta ühekorraga nende pinnaste toitainesisaldus soovituslikule tasemele ei ole eesmärgipärane. Sellistele kasvupinnastele kasvama pandud nõudlike taimede toitumistingimused tagatakse regulaarse pealtväetamise teel kasvuperioodil, mil lisaks
annaabi.ee 
