Haljasalade kasvupinnased ja multsid
Teiselt poolt oleneb pinnase ruumiline ehitus ka välismõjudest: tallamisest,
vibratsioonist, sademetest jm. Ruumilisest ehitusest tulenevateks, taimede kasvu ja arengu
seisukohalt kõige olulisemateks karakteristikuteks on kasvupinnase poorsus, mahumass ning
eripindala. Pinnase ruumilisest ehitusest oleneb ka tema veerežiim, mida kirjeldatakse punktis 1.3.
1.2.1. Struktuursus ja poorsus
Viisi, kuidas kasvupinnas on oma koostisosadest üles ehitatud, nimetatakse tema struktuuriks.
Kasvupinnasemassi tahked osakesed võivad olla üksteisest eraldatud, moodustades üksikteralise
massi või kleepuda kokku mitmesuguse suuruse ja kujuga sõmerateks ehk agregaatideks. Esimesel
juhul nimetame materjali üksikteraliseks (nt liiv) ning teisel juhul sõmeraliseks.
Tavaliselt aga on igas kasvupinnases üheaegselt nii üksikteralist kui sõmerjat ollust. Kasvupinnase
võimet laguneda kokkukleepunud sõmerateks nimetatakse struktuursuseks; struktuursus avaldub
näiteks kaevamisel
annaabi.ee 
