Eestis kasutatava maa kvaliteeti iseloomustatava näitaja hindepunktide väljatöötamisel on lähtutud mulla looduslikust viljakusest. Looduslikku viljakust iseloomustava hindepunkti algväärtust on korrigeeritud vastavalt maadel tehtud kultuurtehnilistele töödele. Eesti põllumaa keskmine hindepunkt on ligikaudu 43 palli (punkti). Parimate maade hindepunkt ulatub ca 60 punktini ning halvemate maade hindepunkt on ainult ca 25 punkti. 25. Taimekasvatuse statistika. Kasvupindade statistika. Kasvupindade dünaamika. Taimekasvatus on väga oluline põllumajandusharu. Taimekasvatustoodang on tooraineks toiduainete tööstusele ja söötadeks loomakasvatuses. Taimekasvatust on võimalik iseloomustada väga paljude näitajatega. Esimeseks tingimuseks taimekasvatustoodangu saamiseks on maa olemasolu, selle harimine ja seemnete külvamine. Kasvupinna suurus on kõige olulisemaks teguriks, millest sõltub taimekasvatustoodangu maht. Kasvupindade kohta peetakse arvestust
mulla looduslikust viljakusest.. Eesti põllumaa keskmine hindepunkt on ligikaudu 43 palli. Parimate maade hindepunkt ulatub ca 60 punktini ning halvemate maade hindepunkt on ainult ca 25 palli. Külvipindade statistika ülesanded.Arvestuskategooriad. Külvipindade dünaamika.Esimeseks tingimuseks taimekasvatustoodangu saamiseks maa olemasolu, selle harimine ja seemnete külvamine. Kasvupinna suurus on kõige olulisemaks teguriks,millest sõltub taimekasvatustoodangu maht. Kasvupindade kohta peetakse arvestust kultuuride ja kultuuride rühmade lõikes. Eesti statistika peab kasvupindade eraldi arvestust talude, elanike majapidamiste ja ettevõtete lõikes. Üksikasjalikuma statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kasvupinna kategooriat: a) seemendatud pind b) kasvupind (külvipind)c) koristuspindd) tegelikult koristatud pind Seemendatud pind.- kuhu on külvatud seeme. Seemendatud pind võib olla
a. loetakse põllumaa hulka ka kultuurkarjamaa ja kultuurheinamaa. 15. Külvipindade statistika ülesanded. Külvipindade dünaamika. Esimeseks tingimuseks taimekasvatustoodangu saamiseks maa olemasolu, selle harimine ja seemnete külvamine. Kasvupinna suurus on kõige olulisemaks teguriks, millest sõltub taimekasvatustoodangu maht. Külvipindade kohta peetakse arvestust kultuuride ja rühmade lõikes. Eesti statistika peab kasvupindade eraldi arvestust talude, elanike majapidamiste ja ettevõtete lõikes. Statistiliste näitajate dünaamika all mõistetakse vastavate näitajate muutumist aja jooksul. Näitajate dünaamika analüüsi eesmärgiks on: a) anda hinnang näitaja kujunemisele analüüsitava perioodi kestel; b) välja selgitada need põhjused, mis on oluliselt mõjutanud analüüsitava näitaja kujunemist; c) prognoosida analüüsitava näitaja kujunemist lähemas või kaugemas tulevikus
annaabi.ee 
