Referaat-eetika
tasemel tarbimist, siis ei leia rikaste riikide kodanike üleskutsed säästvale arengule ka vaestes
riikides erilist kõlapinda. Ka arutlevad inimesed massiliselt nõnda: kuivõrd minu isiklik
tarbimine ja saasta kogus on kogu maailma mastaabis kaduvväikesed, siis mis ma ikka ennast
piiran. Paljud inimesed on ümbruse ja tuleviku suhtes üldse apaatsed. Säästva arengu aluseks
saavad olla ainult säästev majandus ja säästev eluviis. Vaja on lahti ütelda kasvumaaniast ehk
inimkonna progressi võrdsustamisest majandusliku kasvuga. Ei ole üksüheselt nii, et mida
kiirem majanduslik kasv seda parem inimestel. Kui rahvusliku koguprodukti kiire kasv on
saavutatud saastumise hinnaga, siis inimesed saavad küll rohkem tarbida, kuid surevad
sagedamini vähki ja põevad allergilisi haigusi. Säästva eluviisi propageerijad väidavad, et
mõõdukas majanduslik kasv ökoloogiliste võimaluste piires on ilmselt vajalik vaeste
arengumaade puhul