Eesti kultuuri alused ja tähendus
Koolmeistritele ei esitatud kuigi kõrgeid
nõudmisi, koolmeistriks õppida ei olnud õieti kusagil.
Rahvakooli arendamist nägid ette talurahvaseadused ning 19.sajandi alguses kujundati
kihelkonnakoolide võrgustik. Need koolid andsid täieliku kirjaoskusega ametimehi, sh
külakoolide õpetajaid. See oli sammuks edasi, nüüd oli koolmeister haridust saanud astme
võrra kõrgemas koolis, kui seda oli külakool, kus ta ise õpetas. Paremini korraldatud
kihelkonnakoolid kujunesid koolmeistrite kasvulavadeks. Kihelkonnakooli õpetajad ja köstrid
pidid üldreeglina oskama saksa keelt ja selles ringkonnas oli saksastumine üsna intensiivne,
kuid ametitöö koolis ja kirikus sidus neid ikkagi rahvaga ja eesti keele ning kirjasõnaga.
Talurahvarahutuste järel tundsid rüütelkonnad hirmu eestlaste massilise venestumise ees.
Baltisaksa ülemkihid püüdsidki oma seisundit tugevdada, ühtlasi regiooni põlist omapära
kaitsta rahvahariduse edendamisega