Seljaaju komissuraalaksonid navigeerivad põrandaplaadi suunas mööda netriini gradienti. Netriinide gradient põrandaplaadist juhib kasvukoonuse keskjooneni ja üle selle. DCC kui kasvukoonust edendav netriiniretseptor. Teisel pool keskjoont hakkab kasvukoonuses avalduma Robo. Tema ligand Slit – ka põrandaplaadist. Tõukuv, takistab tagasipöördumist. Samuti blokeerib vastuse netriinidele. Jäänud kahe repellandi vahele pöördub kasvukoonus ülespoole aju suunas. Tõukuvad gradiendid määravad laiema territooriumi kuhu aksonid sisenevad. Sünaptogenees. Sihtrakkudeni jõudnud aksonid hargnevad. Aksonid moodustavad ajus sünapseid teise neuronitega, peamiselt nende dendriitidega. Motoneuronite sünapsite moodustumine lihasrakkudega: Kasvukoonus kontakteerub müotuubiga; Neuroni sekreteeritud agriin (agrin) osaleb müotuubi atsetüülkoliini retseptorite koondumisel
) AB0 veregrupid. A-veregrupp: A-antigeenid asuvad erütrotsüütide pinnal, vereplasmas asuvad b-antikehad. B-veregrupp: B-antigeenid asuvad erütrotsüütide pinnal, vereplasmas asuvad a-antikehad. AB- veregrupp: erütrotsüütide pinnal nii A-antigeenid kui B-antigeenid, vereplasmas a ja b antikehasid pole. 0-veregrupp: erütrotsüütide pinnal a ja b antigeenid puuduvad, vereplasmas asetsevad a-antikehad ja b- antikehad. 29. Närvirakkude üldehitus (dendriit, akson, kasvukoonus, müeliintupp, sünaps, aksoni terminaal). Inimesel võib neuroni pikkus ületada 1 m. Iga neuron koosneb raku kehast (kus asub ka tuum) e stroomast ning paljudest jätketest. Tavaliselt on neuronil 1 pikk akson, mis juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas, ning mitmeid lühemaid harunevaid dendriite, mis võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt. Signaale võib vastu võtta ka neuroni keha
) AB0 veregrupid. A-veregrupp: A-antigeenid asuvad erütrotsüütide pinnal, vereplasmas asuvad b-antikehad. B-veregrupp: B-antigeenid asuvad erütrotsüütide pinnal, vereplasmas asuvad a-antikehad. AB-veregrupp: erütrotsüütide pinnal nii A-antigeenid kui B-antigeenid, vereplasmas a ja b antikehasid pole. 0-veregrupp: erütrotsüütide pinnal a ja b antigeenid puuduvad, vereplasmas asetsevad a-antikehad ja b-antikehad. 29. Närvirakkude üldehitus (dendriit, akson, kasvukoonus, müeliintupp, sünaps, aksoni terminaal). Inimesel võib neuroni pikkus ületada 1 m. Iga neuron koosneb raku kehast (kus asub ka tuum) e stroomast ning paljudest jätketest. Tavaliselt on neuronil 1 pikk akson, mis juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas, ning mitmeid lühemaid harunevaid dendriite, mis võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt. Signaale võib vastu võtta ka neuroni keha. Nii aksonid kui dendriidid
annaabi.ee 
