Looduskaitse, referaat
Eesti loob taas
tihedaid sidemeid ühineva Euroopaga, meilgi hakkavad järk-järgult kehtima Euroopa eeskujud ja
kokkulepped. Liikide püsimist ohustab tänapäeval kõige enam ka elukeskkonna hävimine ja
killustumine. Ühtsete metsapiirkondade või muu looduskeskkonna killustamine eraldi saarteks
ähvardab haruldasi liike mitmel moel. Kui võimalikud elupaigad jäävad üksteisest liiga kaugele, ei
saa enam toimuda isendite kontakte, ka ei jõua taimede seemned järgmise sobiva kasvukohani.
Sellistes tingimustes hakkab toimuma koosluste vaesumine ja kooslused muutuvad eriti tundlikeks
igasuguste väliste faktorite suhtes (ootamatud külmad, haigused jne). Samas on eraldatud
metsasaartes elava väikese kohaliku populatsiooni hävimisoht (küttimine, tulekahjud) tõenäolisem
kui suurel populatsioonil. Väikest populatsiooni ähvardab lähisu- gulus, kuna kooslust asustavad
populatsioonid ei täiene enam uute isenditega, lakkab geenivahetus ning võib langeda kogu
annaabi.ee 
