Mikroobifusioloogia
kasutamisel või selle täiendaval töötlemisel. Näiteks valmis-tatakse
komplekssöödet piimast, vadakust, verest või lihapuljongist. Komplekssöötmete
puhul pole võimalik kindlaks määrata söötme täpset koostist. Defineeritud
söötme puhul on söötme koostis täpselt teada ning sööde saadakse üksikute
toitelementide täpsel lisamisel. Defineeritud söötmeid saab kasutada juhul, kui
on teada bakteri toitainete vajadused. Näiteks, kas bakter vajab kasvufak-toreid,
kui jah, siis milliseid. Kui bakter ei vaja kasvufaktoreid, siis lisatakse söötmesse
ainult energia- ja C-allikas ning soolad, mida bakter vajab elutegevuseks (nt
fosfor-, kaalium-, naatriumsoolad jne).
Enamik baktereid, mis on patogeensed, kasvatatakse komplekssöötmes,
sest patogeenid on enamasti auksotroofid mitmete ainete suhtes. Vaatamata
komplekssöötme kasutamisele, mis on valmistatud peremeesorganismi koest või