Keskaja linnas
sest needki oldi enamast rajatud kaubateede ristumispaikadesse. Linn tõmbas inimesi ohtralt
ligi . Seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljaspoole müüregi, kus aga need samuti
kaitset vajasid. Algselt ajas asja ära ka puidust tara, kuid linlaste jõukuse kasvades ja sageli ka
otsese vajaduse sunnil põõti ehitada tugevaid kivimüüre.
Linnad kasvasid järk-järgult. Tihti on keskaegsetes linnades võimalik selgesti märgata
eri kasvuetappe: suhteliselt väikeset müürida kaitstud linnasüdant ja selle ümber mitut järjest
suurenevat ringmüüri. Sageli kasvasid linnadeks mõnelöe ilmalikule võimukandjale,
kloostrile või piiskopile kuulunud linnuse naabruses paiknenud asulad. See oli linnade
kujunemise üheks võimaluseks. XIII sajandil hakkasid aga maaisandad ka ise sõna otses
mõttes uusi linnu rajama. Need olid korrapärased, enamasti nelinurkse põhiplaaniga ning
turuplatsi ja raekoja keskel.