Harilik tamm
Ta on tavaline
kõikjal Eestis, kuid moodustab kõigist Eesti metsadest kokku ainult umbes 0,3%.
Suurimad tammikud paiknevad Lääne- ja Põhja- Eestis.
Koor on 30.-40. aastani sile ja oliivipruun, hiljem hallikaspruun, peaaegu
must. Vanemas eas on aga koor paks (kuni 10 cm), küllalt sügavate pikilõhedega
(krobeline). Noored võrsed on punakaspruunid, heledate lõvedega. Võrseid kasvatab
tamm 2-3 korda aasta jooksul. Ühe-kaheaastastele kasvudele on iseloomulik hästi
nähtav viiekiireline säsi.
Pungad on munajad, kaetud rohkete soomustega, ladvapung on ümbritsetud
rohkete külgpungadega, millest moodustuvad külgvõrsed või lehtede kimp.
Kevadvõrsete moodustumine algab koos pungade puhkemisega ja kestab kuni juuni
esimese pooleni, mil formuleerub ladvapung. Juunis puhkevad pungad uuesti ja
toimub teine juurdekasv, mis on tuntud nii-nimetatud jaanivõrsete nimetuse all.
annaabi.ee 
