Harilik tamm
pidevalt moodustuvate võrsete arv uinuvate pungade suremise tõttu. Kännuvõsu ei
teki aga kohe pärast raiet, vaid alles 4-5 aasta pärast. Juurekaelast tekkinud
kännuvõsul moodustub harilikult lisajuurte süsteem, mistõttu kännuvõsul esineb kaks
kõrguse juurdekasvu maksimumi: üks 2-3 aasta vanuselt, mis toitub emataime juurte
arvelt, teine 10-15 aasta vanuselt. Edukalt võib paljundada ka noorte puuokste (kuni 5
aastaste) haljaspistikutest, mis on ennem töödeldud kasvuainega (heteroanksiiniga).
Vegatatiivselt tekkinud puistu on aga märksa madalakasvulisem ja lühiealisem kui
seemnest tekkinud puistu.
Harilik tamm on valgusnõudlik. Eriti tundlik on ta ülavarju suhtes, sest
ladvaosas asuvad valguslehed. Esimestel aastatel talub ka varju, kuid juba 5. aastal
muutub valgusnõudlikuks. Talub külgvarju, mis sageli soodustab hea tüve
moodustumist. Varjatuna alt ja külgedelt, kasvab tamm kiiresti ja moodustab sirge
tüve