Loodus kui iseenda reostaja
Rast (1988) tähendab ka oma raamatus, kuidas juba enne vulkaanipurset õhku eralduvad
mürgised gaasid linde ja loomi lämmatasid.
1963 aastal aastal hävitas Gunung Agungi vulkaan ühe viiendiku Bali saarest ning
vulkaaniline tuhk kattis enda alla viis küla (Rast, 1988).
Islandil toimunud 1783 aasta lõhepurske tagajärjel puistas tuhasadu üle kõik karjamaad.
Loomad haigestusid ning pikemat aega püsimajäänud väävligaasid õhus takistasid rohu
kasvmist kirjeldab Rast (1988) oma raamatus.
Uusaja suurim vulkaanipurse toimus 1815. aastal Indoneesias, kus Tambora vulkaan
paiskas õhku 400 000 miljonit tonni väävligaase ning sada kuupkilomeetrit kivimeid. Selline
kogus gaasi ja tuhka sai mõjuteguriks kliima jahenemisele. 1816. aasta suvel esines USAs
lumetorme ning suvele omased ilmad Euroopas puudusid täielikult (Anvelt, 2006).
Eesti ilma mõjutab vulkaaniline saaste kuni kahe aasta jooksul peale purset. Kuna