palju seda, kuidas laps soorolli omaks võtab. Vanemad kasvatavad (mõjutavad ja suunavad) last nii, kui nad õpetavad neile, milliseid mänge laps võiks mängida, suhtuvad lapsesse kas õrnalt (türdukutesse) või mänguliselt, jõulisemalt (poistesse). Selle mõjul tekib lapsel arusaam oma soorollist. (Krull 2000: 137) 1990. aastate alguses oli USA mõjutatud feministlikust liikumisest, mis rõhutas igati soopoolte võrdsust nii tööl kui ka perekonnas. See mõjutas aga ka kasvatussuundumusi. Liigne mehelikkuse rõhutamine võib tüdrukute kasvatamisel kahjustada tulevaste naiste emarolli täitmist, kuid suurendab nende konkurentsivõimelisust tööturul. Üheks soopoolte erisuguse sotsialiseerimise avaldusviisiks on näiteks suhtumine riietusstiili. Eesti koolides tehtud uurimus näitas, et 34% vanemate klasside tüdrukutest jälgib riietumises kindlat joont, poistest teeb seda vaid 8%. (Kõiv 1999; viidatud Krull 2000: 138 järgi) Omaette probleemiks soolise võrdsuse
palju seda, kuidas laps soorolli omaks võtab. Vanemad kasvatavad (mõjutavad ja suunavad) last nii, kui nad õpetavad neile, milliseid mänge laps võiks mängida, suhtuvad lapsesse kas õrnalt (türdukutesse) või mänguliselt, jõulisemalt (poistesse). Selle mõjul tekib lapsel arusaam oma soorollist. (Krull 2000: 137) 1990. aastate alguses oli USA mõjutatud feministlikust liikumisest, mis rõhutas igati soopoolte võrdsust nii tööl kui ka perekonnas. See mõjutas aga ka kasvatussuundumusi. Liigne mehelikkuse rõhutamine võib tüdrukute kasvatamisel kahjustada tulevaste naiste emarolli täitmist, kuid suurendab nende konkurentsivõimelisust tööturul. Üheks soopoolte erisuguse sotsialiseerimise avaldusviisiks on näiteks suhtumine riietusstiili. Eesti koolides tehtud uurimus näitas, et 34% vanemate klasside tüdrukutest jälgib riietumises kindlat joont, poistest teeb seda vaid 8%. (Kõiv 1999; viidatud Krull 2000: 138 järgi) Omaette probleemiks soolise võrdsuse
annaabi.ee 
