KASVATUSE KLASSIKA
liialt vannub, siis imet ei sünni - laps vannub ka pärast karistuse kandmist. Mingid retseptid
ei aita, kui kasvataja enese isiksuses on suured puudused. Paljud uurimused on veenvalt
näidanud, et vägivaldne karistamine pärandatakse põlvest põlve edasi. Daniel Goleman
(1997) toob oma raamatus "Emotsionaalne intelligentsus" näiteid, kuidas väikesed tüdrukud
kasvasid eriti rangeid karistusi määravateks emadeks ja väikesed poisid eriti karmideks
isadeks nad kordasid sedasama kasvatusmudelit, mille olid loonud nende oma vanemad.
Tagasipöördumatult moondub ka lapse loomulik empaatiatunne.
Lastesõimes toimunud müramise ajal läks kahe ja poole aastane Martin kogemata vastu
väikest tüdrukut, kes nutma hakkas. Martin tahtis võtta tema kätt pihku, aga nuuksuv tüdruk
tõmbus eemale ja Martin lõi teda vastu kätt. Kui pisarad edasi voolasid, vaatas Martin
kõrvale ja karjus mitmeid kordi, iga kord kiiremini ja valjemini: "Jäta järele! Jäta järele!"