Haridus Eesti kultuuris
Tulevase
õppeasutuse jaoks valiti välja kaks eesti noormeest- Fr. R. Kreutzwald ja F.Andressohn. Seminari
avamise katse nurjus rüütelkonna vastuseisu tõttu, kuid uueaegsed pedagoogilised ideed kandis
edasi noor Kreutzwald. Pärnus avas J.h.Rosenplänter 1814. aastal eesti koolmeistrite kooli.
Täiesti uudseks nähtuseks eesti rahvakoolide ajaloos kujunes Ataste seminar. See
omanäoline õppeasutus kätkes endas pestalozzilikke kasvatusideid, kool töötas 18 aastat.
1845. aastal avati koolmeistrite ettevalmistamiseks seminar vigala kihelkonnas Jädiveres.
Järgmiseks avati Kuuda seminar. Eestikeelsete õpperaamatute puudumise tõttu tekitas kogu
seminari olemasolu vältel raskusi pedagoogika ja metoodika õpetamine. 1873. aastast hakati
seminaristidelt nõudma peale põllutöö veel õppemaksu tasumist. 1876. aastast alates muudeti
vastuvõtt iga-aastaseks.