Botaanika loengukonspekt
Mulla
lämmastikuvaru arvelt saab rohumaalt vaid 1,5-2,5 tonni kuivainet hektarilt ja selle
proteiinisisaldus on 8-10%. See ei vasta lüpsilehmade vajadusele.
Toorproteiinisisaldus peab olema sööda kuivainest vähemalt 14%. Oluline on
liblikõieliste heintaimede poolt seotav lämmastik. Meie kliimatingimustes seovad
liblikõielised mügarbakterite abiga hektari kohta 90-170 kg lämmastikku.
Kõrreliste ristikute niidetavad rohumaad. Esimesel ja teisel kasvatusaastal
lämmastiku ei anta. Edaspidi kui ristikute osatähtsus langeb alla 50%, siis antakse
lisaks 30-40kg N/ha. Juhul kui ristikute osatähtsus langeb veelgi, siis tuleb anda
vähemalt 70kg N/ha. Lutsernirohkele rohumaale enamasti lämmastiku ei anta.
Ristikuterohke karjamaa. Väetise andmine sõltub ristikute osatähtsusest. Esimestel
aastatel kui ristikuid on üle 30%, lämmastiku ei anta. Kui alla 30% on, siis tuleks
anda igal aastal lämastikku. Täiendav lämmastik on vaja anda suvel