"kasvatasi" - 1 õppematerjal

Eesti ajalugu kiviajast muistse vabadusvõitluseni

Aarete rohkus. · Noorem rauaaeg 800-1200. Rauaaja lõpuks oli Eestis umbes 150 000 elanikku. Eesti ala polnud ühtlaselt asutatud, vaid oli ka piirkondi, kus asustus puudus. Nt. Pärnu jõest lõuna poole jäävad alad, sest on soised alad. Ranniku ala Edela-Eestis oli asustamata, sest pinnas oli viletsam. Teine suurem asustamata piirkond oli Peipsi järve läänekallas. Esmane elatusala oli põlluharimine. Peamised teraviljad olid oder ja nisu, kasvatasi ka kaera, hernest, uba ja 11 saj tuli ka talirukis. Loomadest olid eeskätt veised, sead, lambad, kitsed. Küttimine ja kalapüük olid muutunud teisejärguliseks tegvevuseks. Oluline tegevus oli metsmesindus. Muinasaja lõpuks kujunes välja käsitööala, millega igaüks hakkama ei saanud ­ sepatöö - pronksisepp ja hõbesepp. Kui Eestisse jõudis  potikeder, muutus pottsepa töö eraldi käsitööalaks. Eestlased tegelesid kaubandusega.