Kõik inimesed tunneksid end ühtsena universumi, teineteise, looduse ja ühiskonnaga. Maailm, kus iga isikus saab mitmekülgset areneda ja seejuures ta tunnetab, et suurim isiklik areng toimub koostöös teistega. See oleks maailm, kus tegemised omaksid mõtet. Sünni ja surma vastu pole rohtu, ainus võimalus on vahepealset aega nautida. Sellepärast teeksin tervest sellest maailmast oma kodu ja sisustaksin selle armastusega. Kasvataksin õunapuid, mesilasi ja lumivalgeid turteltuvisid. Jagaksin oma rõõme kõigiga, kuid vahel tahaksin lihtsalt astuda tasa ja õrnalt mööda magava hommiku päikest Tahaksin õpetada tervet maailma laulma harmoonias. Kas või korraks sooviks ma näha maailma, kus kõik seisavad käsikäes ning üle mägede kajaks rahu hääl. Rahu laul kõlaks alati ning see ei laseks puruneda klaasil.
Missugune võiks olla mu elu 10- ne aasta pärast? Loodan elada oma majas, kuskil linna ääres, kus on hea elada oma mehe , tütarde ja poegadega. Minu koduks peaks olema maja koos aia ja kõrvalhoonetega. Kindlasti oleks mul iluaed ja ka tarbeaed, kus ma saaks kasvatada endale sobivaid köögivilju. Tarbeaias oleks koht ka maasikapeenardel, kasvuhoonel ja maitseainete peenardel. Nii hea on söögi sisse oma peenralt võtta supirohelist. Iluaias kasvataksin roose ja kindlasti oleks mul kiviktaimla. Sobilik oleks ka väike veesilm, kus kasvaksid vesiroosid. Millisena ma kujutan ette oma tööd? Töötaksin meeldivas kohas, kus on hea palk ja normaalne töö aeg, et jääks aega laste kasvatamiseks ja perega koos olemiseks. Minu töö ei peaks olema selline, kus ma pean palju inimestega suhtlema. Mulle meeldiks oma kätega midagi teha, et sellest oleks kasu nii mulle, kui mu klientidele. Oma perre sooviks kahte tütart ja poega (või vastupidi)
Kuidas on selline olukord tekkinud? Mina ei käinud ju väga ammu algklassis, kuid minu jaoks oli õpetaja siis kõige targem inimene maailmas. Ma alati austasin õpetajaid, kui nad õpilasi austasid. Direktori juurde saadetud lastest oli mul alati väga kahju, sest ma kujutasin ette, millist häbi nad terve kooli ja enda vanemate ees võisid tunda. Tänapäeval muretsevad tihtipeale hoopis õpetajad, kes koos õpilaste vanematega direktori juurde kutsutakse. Oma lapsi kasvataksin ma kindlasti teistmoodi, kui teevad seda praegu paljud noored emad ja isad minu ümber. Kingiksin neile lapsepõlve, mis õpetaks neid ka edaspidises elus hakkama saama. Et lapsepõlves kalliks saanud paigad ja lihtsad asjad tekitaksid neis igatsust olla veel laps ja.. et nad kasvavad ilma vitsata, kuid ka ilma pideva e-maailmata, mis rööviks neilt lapsepõlve.
annaabi.ee 
