Luulereferaat Ellen Niit
väljendades sellisena naise olemuslikku ellusuhtumist. Kriitikas on teda peetud oma
põlvkonna naise elutunde ja maailmapildi avardajaks ning poeetiliseks tõlgendajaks kõige
esinduslikumal tasemel.(Kalda, 1991)
Ellen Niidu lasteluule on keelemänguline, laulumänguline ja ka temaatiliselt mänguline.
Tema lasteluule on määratud last mõjutama, see on pedagoogiline suuremal määral kui
täiskasvanuile kirjutatud luule. Luule abil tahab autor lapsi kujundada nagu kasvatajagi. Luule
eesmärgiks on laste esteetilise meele ergutamine, nende vastuvõtlikuks tegemine heale luulele
ning kunstile üldse. Ellen Niidu lasteluule toon on arusaadav, lahke, valitseb rõõmus
asjalikkus, last võetakse tõsiselt, ei ole ette manitsemist ega tagantjärele tõrelemist, ei
lullutamist-nunnutamist. Iseloomulik on laste- ja suure luule vahelise piiri sujuvus. (Kabur,
1975)
Niidu lastelooming toetub ilule ja headusele, millest ta kujundab last kaitsva heleda maailma