Eesti murded I konspekt
Kontaktid lõunaeesti murretega:
o kippe : kiBeDa,
o makka ‘magan’;
o sattaB ‘sajab’;
o sisekadu: otsma, kikma;
o tunnuseta infinitiivid, nt istu ‘istuda’, otsi ‘otsida’;
o saava käände lõpp on s, nt suures mehes ‘suureks meheks’;
Rootsi mõjud!
Tähtsaimad erijooned
Hääldus
v – b enamasti vokaalide vahel, nt kõBa kiBi ‘ kõva kivi’;
loid artikulatsioon: häälikute kadu erinevatest vormidest, nt kasvast ‘kasvasid’, panim ‘panime’; sageli on ootuspärase Q3 asemel Q2;
hj-ühendeis on j NA vormides kadunud, jättes järele kas peenendatud või peenendamata h, lisaks võib tekkida eh-ühend, nt laha - laeha
‘lahja’;
atter ‘ader’ : aDra, otter ‘ oder’ : odra;
e-keel:
o esisilbi i madaldumine, nt elm ‘ilm’;
o h mõjul on i madaldunud ka II silbis, nt kuhe ‘kuhi’;
o sõna lõpus i üldisemalt e, nt nime ‘nimi’;