Jutuke - Õunkübarad
saaks.
,,Ole kuss," lausus ta, olles kummardanud end ta kõrva juurde. Ta pilk oli tõsine, ent
enesekindel ta teadis, mida teha.
,,Kes nad on?"
,,Kütid. Ma pole kindel selle kohta, kuidas nad siia said, veel vähem aga miks, kuid välja
nad siit kindlasti ei saa. Kira hoolitseb selle eest."
,,Neid on nii palju!"
,,Ainult kuus käkitegu ühe härjapõlvlase mängus. Kira taktika on eksitamine: ta loob
illusioone, mis hiljem reaalsusesse kasvanduvad, sinna ka jäädes."
,,Ka mina võin aidata! Mul on anne midagi mõelda ja siis see realiseerub."
Sora muigas ja raputas pead, nii et õunad ta kübaral värisesid.
,,Praegu hoia see nende eest saladuses sul võib seda veel vaja minna."
,,Lase mul minna, Sora."
,,Juhid nad siit eemale?"
,,Jah."
,,Ei, ei juhi ja ega me ei lase sul minna nii või teisiti."
Elisa kuulis kellegi karjatust.
,,Esimene."
Sora nägu kiirgas joovastusest, mis tiivalist muretsema pani