htm Ohustatus Merikilpkonni ohustavad paljud tegurid, mida saab rühmitada suuremateks kategooriateks fibropapilloom kasvajad, pesitsemist takistavad tegurid, teised liigid, inimtegevus. Fibropapilloom kasvajad võivad tekkida kõikjale kilpkonnale. Algselt nahapinnale, kuid võivad esineda ka kilbil ja seal vahel, silmas, suus ja siseorganites. Kasvaja tavaliselt suureneb ja paljuneb arvuliselt, kuni kilpkonn on täiesti kurnatud. Tüüpiliselt viib see isendi hukkumisele. Kasvajetest on esimesed andmed 1930-datest aastates, kuid oma massilise proportsiooni saavutas see 80-ndatel. Esialgu leidus seda ainult Roheliselt merikilpkonnalt, kuid tänapäeval leidub seda ka teistel liikidel. Pesitsemist takistavad tegurid on peamiselt seotud inimeste olemasolu ja nende tegevusega randades, eriti öösiti. Sel juhul on kilpkonnad sunnitud vahetama pesitsuspaika mõne vähemsobiliku koha vastu. Munemine võib jääda hiljaks ja võib ka üldse ära jääda. Vahel