teha soengut. Kuigi peale hooldust näivad juuksed tõepoolest läikivamad ja siledamad, tegelikkuses formaldehüüd purustab juukseproteiinide omavahelised keemilised sidemed ja juuksed muutuvad ajapikku järjest tuhmimaks ja nõrgemaks. Lisaks on formaldehüüdil muidki kahjulikke toimeid: kahjustab hingamisteesid, peanahka, soodustab juuste väljalangemist, allergiaid. Korduv kokkupuude formaldehüüdiga soodustab leukeemia, kurgu- ja ninavähi ja muude kasvajavormide teket. K: Miks siis seda hooldust tehakse ? DP: inimesed ei ole informeeritud ohtudest ja puudub seaduslik regulatsioon paljude riikide poolt, kus see hooldus on uus. Mitmetes riikides on hooldus juba keelatud ja ka Itaalias astutakse samme keelustamise poole. Enne keelustamist peab aga iga riik läbi viima vastava testimise ja läbima vajalikud bürokraatia toimingud. Paljudes riikides (nt. Saksamaa, Iirimaa, Austraalia) on jõutud selleni, et osad hoolduse tüübid on
palju teooriaid ja nende modifikatsioone. Enamasti peavad need silmas pahaloomuliste kasvajate , esmajoones vähi teket. Põhilisi seisukohti on võimalik klassifitseerida. 1. Füüsikalis-keemilise teooria järgi põhjustavad kasvajate teket füüsikalised või keemilised tegurid, kusjuures viimased võivad olla ka endogeense päritoluga. 2. Viirusliku teooria järgi põhjustavad kasvajaid erilised viirused. See teooria on saanud kinnitust peamiselt mõningate kasvajavormide puhul eksperimendis ja veterinaarias, kuid inimesel ainult üksikute healoomuliste kasvajate puhul. 3. Düsonotgeneetilise teooria järgi on kasvajate tekke põhjuseks mõningate rakkude ebaõigesse kohta sattumine embrüonaalse arengu jooksul. Hiljeb võib sellistest madalalt diferentseerunud rakkudest tekida kasvaja. Selle teooria pooldajate arv on viimastel aastakümnetel vähenenud. 4. Polüetioloogiline teooria
(Labotkin 2004.) 18 KASVAJA DIAGNOOSIMINE Et kogenud spetsialist võiks kahtlustada nahavähki, piisab kasvaja vaatlusest suurendusklaasiga või spetsiaalse instrumendi dermatoskoobiga (Labotkin 2004). Õige ravimeetodi aitab valida kasvaja liigi täpne määramine. Koe uuringuks kaabitakse kasvaja pinnalt skalpelliga materjali, pindmiste, armi tüüpi levivate kasvajavormide korral. Üldjuhul ei soovitata purustada uurimise eesmärgil väikesi kasvajaid, see võib soodustada vähi ebatüüpilist levikut. Kui kasvaja ei ole eemaldatav, üksnes siis võib vähiraku tüübi täpsustamiseks koeosakesi võtta. (Labotkin 2004.) Kasvaja leviku määramiseks basaalrakulise vähkkasvaja puhul ei ole lisauuringute tegemine vajalik, kuna praktiline oht kasvajate metastaseerumiseks puudu.