Vähi biomarkerid
leiti uriinist 1848. aastal. Seda valku leitakse umbes 75% müeloomihaigetel.[5] [6]
Vähkkasvajate molekulaarse uurimise kaasaegne ajastu algas 1960-tel aastatel seoses
immunoloogiliste meetodite kasutuselevõtuga, kui avastati AFP (alfafetoproteiin)
ja CEA (kartsinoembrüonaalne antigeen). 1980. aastal avastati PSA (prostataspetsiifiline antigeen),
mis oli kõige tähtsam vähi biomarkeri leid tol ajal.[6] Hilisemate uuringute valguses on jõutud
seisukohale, et PSA ei ole kasvajaspetsiifiline marker, vaid pigem eesnäärme koespetsiifiline antigeen.
Hoolimata mitmetest vastuolulistest seisukohtadest selle kasutamise kohta, on PSA siiski laialdaselt
kasutusel olev biomarker eesnäärme funktsiooni ja kahjustuse hindamisel. [7]
Viimasel aastakümnel oli tehtud suur samm analüütilises ja molekulaarses bioloogias. Avastati ja uuriti
paljusid onkogeene, tuumor-suppressor geene. Hiljutised saavutused üle-genoomsete
annaabi.ee 
