Eesti kirjakeele sõnavara eksam
väljendavad sõnad nt jalgratas, maja, tool;
2) suhtelise tähendusega sõnad, mis sõltuvad teistest sõnadest ja vajavad neid oma tähenduste avamiseks, nt
peal tema peal oli valus; kass istus diivani peal; eksida võib milleski, millegi vastu, millegi suhtes; aga ka
kuhugi jne;
3) osutussõnad e deiktikud, nt seal ta seisab deiktik seob lausungi ja kõnehetke olukorra või keeleväljendi ja
konteksti tähendus sõltub kasutussituatsioonist, saab mõistetavaks konteksti toel (kus? millal? kes?);
4) ilma leksikaalse tähenduseta sõnad need on foneetilis-ortograafilised sõnad, mis ei kanna omaette
tähendust ja mida kasutatakse morfoloogiliste afiksite asemel. Verbiparadigmas on sellised nt abiverbid,
substantiiviparadigmas nt artiklid. Neid sõnu nimetatakse sageli sünsemantilisteks e semantiliselt tühjadeks
sõnadeks. Vaieldav on konjunktsioonide ja adpositsioonide pidamine sünsemantilisteks sõnadeks, kuna neis on
annaabi.ee 
