ning selle tagajärjel kannatavad loomad, kes pole milleski süüdi. Alternatiivina võiks korraldada kampaania hoopis neile, kes lähevad ostlema oma riidest ostukotiga. Näiteks oma ostukoti olemasolul on talvesaapad 30% odavamad. Kas ka rahvas sellise võimalusega kaasa läheks, ei oska aga kindlalt öelda. Teise alternatiivina pakuksin välja selle, et muuta pakkematerjalid kallimaks, võib-olla langeks siis selle kasutusprotsent. Loomulikult saan aru, et firma peab tegema reklaami ning müüma oma kaupa teistest rohkem, et saada kasumit, ag ilmtingimata ei peaks see olema õhupallid, kilekotid ja muu selline. Rõhku võiks olla rohkem heal klienditeenindusel, arvan, et see toimiks paremini. Keskonnasõbralikku tarbimist meie enda ehk tarbijate näol saaks motiveerida erinevate kampaaniatega, nagu enne mainisin riidest ostukotid. Samuti tuleks poodi minnes
aitaksid määratleda jalajälge. (Jalajäljekalkulaator, Kesa) Inglisekeelne kalkulaator, mis on minu arvates väga hästi kokku pandud. Piisavalt palju täpsustavaid küsimusi, kokkuvõtlik ja ajakohane. Kõige rohkem meeldib mulle selle kalkulaatori juures see, et peale testi sooritamist annab ta mulle kokkuvõtte minu jalajäljest erinevates valdkondades. Välja on toodud toidu, kodu, reisimise ja muu sarnase kasutusprotsent ning nippe, kuidas igal alal oma jalajälge vähendada. (Jalajäljekalkulaator, Footprint) Neljandaks katsetasin lastele mõeldud kalkulaatorit, kus olid küsimused suunatud pigem noortele, nende harjumustele ja materjalide kasutusele. Alustamiseks tuli määrata oma vanus, sugu ja kool, kus õpitakse. Peale küsimustiku täitmist sai õpilane näha enda jalajälge kui ka enda kooli teiste õpilaste panust ja ökoloogilist jalajälge. Minu arvates oli aga see küsimustik
annaabi.ee 
