OBJEKT ORIENTEERITUD KÄSITLUS Objekt orienteeritud lähenemine on tunduvalt populaarsem kui seda on traditsiooniline lähenemine. Selle peamiseks põhjuseks võib lugeda seda, et suuremad ja keerulisemad projektid on paremini hallatavad. Rõhutatakse eraldiseisvate, taaskasutatavate programmiloogika osade kasutamist. Tehnoloogia keskendub andmetele, mitte protsessidele. Süsteemi disaini ja analüüsi käigus kasutatakse kasutuslugusid. Lähtutakse reaal ja ärimaailma nõudmistest ning tehakse nende põhjal teatud andmestruktuurid ehk objektid. Objektorienteeritud programmi võib seega vaadelda kui kogumit omavahel suhtlevaid objekte, erinevalt tavapärasest mudelist, kus programmi võib vaadelda kui nimekirja täidetavatest ülesannetest. Objektorienteeritud programmeerimises on iga objekt võimeline vastu võtma teateid, andmeid töötlema ja saatma
5.On võimeline rakendama kontseptuaalset süsteemianalüüsi ümbritseva elu erinevatele nähtustele ja probleemidele nende mõistmiseks, kirjeldamiseks ja selgitamiseks. 6.Oskab kasutada UMLi põhilisi diagrammitehnikaid (UP - Unified Process-i) ärimodelleerimise ja (kasutusjuhtude ning/või kasutuslugude keskse) nõuete analüüsi kontekstis 7.Oskab kirjeldada, analüüsida, hallata ning selgitada infosüsteemi/arenduse osapoolte nõudeid ja eesmärke, mõisteid, kasutuslugusid ja kasutajaliideseid. 8.Oskab ühendada tekstilist ning graafilist (sealhulgas UML) modelleerimist, ning päringute (vaadete) koostamist (valdkonnamudeli alusel nõuete modelleerimiseks). 9.Oskab püstitada ülesannet disainerile (disainer-programmeerijale). 10.Tunneb iteratiivse arendusprotsessi UP põhiloogikat ning oskab näha süsteemianalüüsi distsipliine (ärimodelleerimine ja kasutusjuhtude keskne nõuete analüüs) selle terviku osadena. 11