Lepinguõigus
Võlaõigusseaduse
Laenuleping- Laenulepingu mõiste sisaldub VÕS-i § 396 lõikes 1: laenulepinguga kohustub üks isik
(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga
kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama
kvaliteediga.
Laenuleping ja krediidilepingud (võlaõigusseaduse 22. peatükk, § 396 jj) on üürilepingu kõrval kahtlemata
üks kõige kesksemaid kasutuslepingui
11. Üürilepingu mõiste
Kõige levinum ja kõige laiema kasutusalaga lepinguliik kasutuslepingutest on üürileping. Üürilepinguga
kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma
üürileandjale selle eest tasu (VÕS § 271). Sellest määratlusest lähtuvalt on üürilepingul äärmiselt lai
rakendusala. Üürilepingut võib sõlmida kõikvõimalike asjade kasutusse andmiseks. Üürilepingu poolteks on
annaabi.ee 
