vooluahela liigvoolu enese energia abil. Väikeseid kaitselüliteid saab käsitsi sisse ja välja lülitada, suurematel võib olla vinnastamiseks kas käsiajam või ka ektrimootor, et lülitamiseks vajalikku energiat vedrudesse salvestada. Kaitselüliti kontaktid peavad vastu pidama koormusvoolule ilma ülemäära kuumenemata ja elektrikaare tekitatavale kuumusele vooluahelat katkestades. Kontaktid valmistatakse vasest, vasesulamist, hõbedasulamist või teistest materjalidest. Kontaktide kasutuskestust vähendab vooluahela katkestamise käigus toimuv erosioon. Kaitselüliti kasuliku tööea pikendamiseks võivad neil olla vahetatavad kontaktid. Kui vooluahel katkeb, tekib elektrikaar. See kaar tuleb enamasti hoida kaitselüliti korpuse sees, jahutada ja kustutada kontrollitud moel nii, et kontaktid oleks ka edaspidi võimelised koormusvoolu liigselt kuumenemata juhtima. Erinevates kaitselülites võidakse kasutada
perioodil vajatakse täiendavalt ka seadet 1. Kui suvise soojuskoormuse katmiseks pole võimalik ebapiisava koormatuse tõttu baaskoormuse seadet töös hoida, võib selleks kasutada kas väiksema võimsusega suveperioodi soojusallikat 3 või tippkoormuse soojusallikat 1. Joonis 9.85. Tüüpiline kaugküttekoormuse kestusgraafik Energiaallika töö iseloomustamiseks küttesüsteemis võib rakendada nn kasutuskestuse mõistet, täpsemalt nimikoormuse kasutuskestust, mis saadakse järgnevast seosest: 92(113) Villu Vares Energia ja keskkond (9.0) Tüüpiliselt on baaskoormusel töötava energiaallika nimikoormuse kasutuskestus üle 4 000 tunni aastas, tippkoormuse katmiseks täiendavat rakendatava energiaallika kasutusaeg aga sageli alla 500 h aastas
annaabi.ee 
