Euroopa Liit
läbi võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuriarendamise, töökohtade
loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. Regionaalpoliitika hõlmab nii teadlikku
harupoliitikate regionaalse mõju suunamist kui ka täiendavaid regioonide arendamisele
suunatud tegevusi. Regionaalpoliitikale pandi alus 1920. aastate
lõpus Suurbritannias ja Saksamaal, kus regionaalpoliitikat kasutati loodusvarade efektiivsema
kasutuseplaneerimiseks. 1929. a Suur majanduskriis ja hilisem teine maailmasõda sundisid
riike edaspidi rohkem majandustegevusse sekkuma, et regionaalseid erinevusi vähendada.
1930. aastatel soodustati näiteks Suurbritannias ettevõtete asumist
kõrge tööpuudusega aladele, et muuta piirkondade vahelisi majanduslikke erinevusi
ühtlasemaks. Tulemuseks oli arusaam, et regionaalpoliitika on kasulik kogu riigi arengule ja
majandusele. Seda arusaama rakendati sõjajärgses Euroopas laialdaselt kuni uue 1970. aasta