Muinasaja lühikokkuvõte
veelinde ja vee rde jooma tulnud metsloomi. htlasi pakkusid jrved ja jed
paremaid liiklemisvimalusi kui raskesmini lbitavad metsad. Eladi umbes 15-30
liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja inimeste t- ja
tarbeesemed olid valmistatud kivast, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli
parim tulekivi. Kuna tulekivi ei leidunud igal pool, kasutati ka kvartsi.
NOOREM KIVAAEG - neoliitikum ( 5000 - 1800 eKr ). Eestis algab savinude
( keraamika ) kasutuselevtuga. Umbkaudu 4000 eKr levis kammkeraamika kultuur.
Kasutusele veti paremini valmistatud savinud, mille vlispinda oli ilustatud
lohukeste ja viksemate tekete ridadega. Tarberiistade valmistamisoskused
paranesid. Muutusid matmiskombed. Thtsamad surnud sngitati asula
territooriumile. Kaasa pandi noake, kvits ja ehteid. 3000 eKr levis
nrkeraamika kultuur. Savinusid hakati ilustama nrijljenditega. Tehti
ka veneteid ehk paate meenutavaid, vga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud
silmaaukudega kivakirved