"kasutusaatal" - 1 õppematerjal

Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli

Segudes oli põld-raiheina 20-30%, roog-aruheina 16-21% ja keraheina 14-18%. Punane ristik oli tugeva konkurentsivõimega. Hilisel koristusel oli kõrrelisi 4-10% võrra rohkem. Seeduva kuivaine saake arvestades puudus esimesel kasutusaastal kõrreliste mõjul usutav enamsaak. Punase ristiku-kõrreliste segukülvid andsid teisel kasutusaastal 25-30% suurema KA saagi kui ristiku puhaskülv. Seeduva kuivaine enamsaak oli 20-27%. Nädala võrra hilisemal koristamisel suurenes esimesel kasutusaatal KA saak 13% ja seeduva KA saak 10%, teisel kasutusaastal KA saak vähenes 11% ja seeduva KA saak isegi 18%, millele lisandus kvaliteedi oluline vähenemine. Kõrreliste mõju oli varasel niitmisel segukülvide toiteväärtusele väike, hilisemal niitmisel vähenes segude ME sisaldus (ME 10,2-10,8 ja 9,5-9,8 MJ kg -1 KA vastavalt varane ja hiline variant). Proteiinisisaldus varases I niites vähenes kõrreliste mõjul vaid 3% võrra, kuid koristuse hilinemisel 5% võrra, olles