Tööstuslik pööre
Teistesse
Euroopa riikidesse jõudis tööstuslik pööre alles 19.sajandil.
Masinate kasutuselevõtmine jättis tööta käsitöölised, kes pidid nüüd
vabrikutesse tööle minema, sealsed töötingimused ja palgad olid kehvad. Sageli
olid sunnitud vabrikutes töötama kõik pereliikmed, kaasa arvatud lapsed.
Vabrikute ümber tekkisid tööliste asulad, mis kasvasid hiljem suurteks
linnadeks. Sealsed elu-ja olmetingimused olid esialgu äärmiselt viletsad.
Kuna masinate kasutulele võtmine kaotas paljude inimeste tööd hakkasid
töölised masinaid lõhkuma, sest nende arvates olid masinad need kes nende töö
ära võtsid. Masinate lõhkumistega lootsid nad parandada ka endi palgaolusid
ning üldisi töötingimusi. Kujunesid välja uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised
ehk proletariaat ja vabrikuomanikud.
Samal ajal kiirendasid masinad ja vabrikud ühiskonna kui terviku arengut.
Vabrikutootmine tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad ja aja