Nõukogude Eesti
Metsavendadel puudus üleriigiline ja maakondlik organiseeritus. Samuti välisabi. Kohalikud elanikud
vahetevahel aitasid neid, andes peavarju, informatsiooni, toitu ja muud varustust. Metsavendade
salgad tegutsesid üle Eesti. Rünnati julgeolekuüksuseid, hävituspataljone, tapeti nõukogude aktiviste,
korraldati diversioone maal, rööviti kaupluseid ja talusid ning meiereisid, mis omakorda suurendas
hirmuõhkkonda maal.
Nende vastu võitlemiseks kasutkas nõukogude võim ära julgeoleku väeosi, sõjaväe regulaarüksusi,
miilitsat ja kohalikke aktiviste. 1953. aasta lõpuks oli metsavendade vastupanu enamjaolt maha
surutud. Viimane neist tabati 1978. aastal
xvii. Võimude vägivallapoliitika
Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu,
et allutada ühiskond täielikult oma kontrolli alla. Poliitika suunaja oli parteiaparaat ja täideviijkas
annaabi.ee 
