EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA
Väiksemates pakuti silku,
võid, liha, kastet. Puder oli koos rasvasilmaga ühes nõus.
· Piimapütid. Vahel pandi nedega lauale ka suppi või putru.
· Hiljem hakati puukausside asemele muretsema ümmargusi ja laiu savikausse ning
kivist taldrikuid.
Söömiseks:
Igalühel oli oma jaolusikas, mille varrele oli lõigatud märk.
Pärast söömist riputati lusikas varna.
Kui laual olid keedetud kartulid, räimed, lõss ja leib siis kasutatiainult taskunuga.
Igaühel oli lauas oma kindel koht.
Laua otsas istus peremees.
Tema läheduses oli leivapäts, millest ta lõikas vajaduse järgi.
Pärast söömist tänati toidu eest.
Kui söögiajal juhtus külaline tulema, kutsuti ta alati leiba võtma.
19. saj. lõpul ja 20. saj. alguses:
Hakkasid levima uued toidud, mis enne olid aint linnas ja mõisates.
Ilmusid esimesed kokaraamatud.
Korraldati lühemaajalisi majapidamiskursusi.
annaabi.ee 
