Muusika pärast II maailmasõda. Avangardism.
Berio konseptsioonil on kokkupuutepunkte ka
muusikalise semiootikaga. Berio avardas muusikalist keelt kolmel tasandil: 1)verbaalsel tasandil
(tekstiga vokaalteosed); 2)mitteverbaalse kommunikatsiooni tähenduses (tekstita); 3)lavakeele
sissetoomisega muusikasse (lavastatud heliteosed), nt. ,,Opus Number Zoo" (1952)esinejad
loomakostüümides ja maskides.
Loomeprintsiipi nimetatakse teaduse vooluks ehk sisemonoloogi kui kirjandusliku tehnika lõi
Joyce, kelle tekste Berio kasutastuntuim elektrooniline lindimuusika ,,Thema (Ommagio a
Joyce)" (1958).
Vokaalmuusika
Kõige innovaatilisemad teosed: tema vokaalsete ekperimentide peajoon on uutmoodi
tekstikasutus (Berio võtab sõnad lahti häälikuteks, mida ta kasutab iseseisvate muusikaliste
elementide ja struktuurikomponentidena). Häälikukasutusel tugines Luciano Rahvusvahelise
Foneetikaassotsiatsiooni loodud foneetilisele tähestikule, mis koonseb nn. kardinaalvokaalides,
annaabi.ee 
