Henry VII
külge.
Kuninga hullumine
Kuninga tervis hakkas tasapisi nõrgenema. Aga sellest olenemata talletas Henry enasse nii
kuningaks olemise maneere, stiili kui ka poliitika ning tseremooniate korraldamise kunsti. Samal
ajal oli ta tunnistajaks kuninga idiosünkraasia süvenemisele ja seostades seda eksikombel
kuningavõimu tugevusega, jõudis ta järeludsele, et valitsemise lahutamatuks osaks on ka teatud
isiklike kinnisideede rahuldamine ja karmi vägivalla kasutammine. Kuningas Hnery VII polnud
enam oma meeltesegaduses võimeline õpetama kuningliku tarkuse põhimõtet- kuidas teha vahet
võimu õige kasutamise ja kuritarvitamise vahel.
Kuningas muutus ahneks, reliikviate jahtimine muutus tema kinnisideeks. Ta oli kerges
usuhulluses. Ta käis sageli palverännakutel, andis kabelitele oma vara ning mis kõige hullem- kuna
ta ei sallinud ketsereid, laskis ta neid põletada. Kõik kes armu said, pidid elu lõpuni kandma riietele